kapitulo I

KAPÍTULU I
INTRODUSAUN
1.1      Definisaun Estájiu
              Estájiu ne’e nudar atividade estudante finalista 120  ano iha Eskola Técnica Informática ne’ebé hala’o iha etapa rua nia laran mak etapa dahuluk mak ensinu aprendizajen ne’ebé  hala’o  iha eskola no etapa daruak mak pratika ne’ebé hala’o iha instituisaun governu ou organijasaun non governmental nian. Iha etapa aprendizajen sira ne’ebé iha grupu ki’ik/limitadu. Situasaun ensinu aprendizajen la’o ho hakarak halo limitasaun atu treinu ne’e ho di’ak liu, fasil kontrola no mos  insentivu liu atu hasa’e estudante nia kompetensia profisional. Iha etapa pratika, ablidade edukasional ne’eb’e  treina ona iha etapa aprendizajen koko atu aplika tomak iha pratika sira ne’ebé termina ona husi Eskola liu husi survei iha kampu iha konseitu ne’ebé instituisaun sira. Aliende  ne’e, atividade estra-kurikular iha instituisaun mos sai ejizénsia ba estajiariu ida idak nudar parte integradu husi atividade estájiu nia.
Realizasaun estájiu pratika nudar prinsipal Escola Técnica Informática nian mak eduka estudante atu iha kompetensia hodi domina área teknolojia atu bele dejenvolve profesionalismu. Estájiu pratika nudar dixiplina obrigatoriu ba estudante 120 ano ho nia kur kursu Técnico Linguagem de programasaun. Estájiu tinan ida ne’e, iha esperansa atu hasae papel kursu Técniku Linguagem de programasaun nudar parte ida husi Eskola Técnica Informatika hodi bele esforsu atu hasa’e kualidade edukasaun iha area informática ne’ebé orienta ba:
  1. Eskola Técnica Informatica nudar sentru hodi kuidadu no dezenvolve siensia teknolójia.
  2. Eduka estudante atu servi tomak no mos sente iha responsabilidade ne’ebé boot  kona ba progresu teknolójia nasaun Timor-Leste.

1.2.Objetivu
1.2.1         Objetivu Estájiu
      Objetivu husi estájiu mak tuir mai ne’e:
1.      Fo oportunidade ba estudante sira atu koñese diretamente kona ba lalaok servisu iha fatin sevisu no sai  hanesan lisaun ida ba sira hodi dezenvolve sira nia matenek.
2.      Permite hodi aplika sira nia matenek ne’ebé mak sira hetan, husi teoria iha eskola.
3.      Atu hametin relasaun koperasaun entre empreza, instituisaun sira ho eskola. Ida ne’e hanesan media promosaun ba insituisaun servisu sira, no hanesan sasukat ba eskola hodi garantia kualidade eskola nian.
4.      Atu hetan no manan experensia foun iha servisu fatin no koiñese diak liu tan konseitu importante sira, hanesan servisu, disiplina servisu, profesionalidade, no seluseluk tan.
1.2.2  Objetivu Hakerek Relatóriu
            Relatóriu mak relata ka hakerek rezultadu husi estudante ida hafoin hala’o  tuir data ne’ebé determina husi eskola, ne’ebé ho objetivu hanesan tuir mai ne’e:
1.      Atu priense kriteriu balun husi kuríkulu eskola nian molok ba tuir exame nasional.
2.      Motiva estudante sira atu bele dezenvolve no deskobre hanoin foun iha formatu  hakerek neebe sistematiku,logiku no utilize lian tetun neebe diak.
3        Hasae kreatividade estudante sira nian iha parte hakerek .Sai hanesan evidensia ida hodi hatudu katak estudante ne’e halao tiha ona tuir data neebe determinado
1.3  Benefisiu Estájiu
1         Hetan esperensia servisu husi fatin estájiu.
2        Hetan valor estájiu hodi priense ba material produtivo antes ba tuir exame nacional.
3        Promove siensia neebe hetan husi eskola ba fatin estájiu
KAPÍTULU II
KOÑESIMENTU JERAL KONA BA FATIN ESTÁJIU
2.1 Historia Ministerio Justiça Diresaun Nacional dos Registus Notariados (DNRN)
  Diresaun Nasiona Rejistu no Notariadu uluk nanain hahu ho naran (Central Civil Registration) ne’ebé Untaet har´i iha dia : 05 de Dezembru de 2000 iha tempu tranjisaun nia laran atu prepara ba Indepedensia ho intensaun atu fo Identidade ba sidadaun Timor oan hotu atu nune’e sidaudaun hotu tenki iha dokumentus hanesan Sertidaun Moris (Birth Certification), Sertidaun Kaben (Mariage Certification), Sertidaun Mate (Death Certification ) no Kartaun Rejistu (Bilhete de Identidade).
Diresaun Nasional Rejistu no Notariadu hamrik hanesan Instituisaun Estadu RDTL iha mahon Ministeriu Justisa ho nia Departementu maka hanesan tuir mai :
1.      Departamentu Administrasaun Rekursu Humanu, Departementu ida ne´ebé Administra aktividades Diresaun Nasional Rejistu no Notariadu nian.
2.      Departementu Rejistu Sivil no Nasionalidade, Departementu ida ne´ebé maka fo sai Sertidaun moris, mate, kaben no fo sertifikadu nasionalidade ba tipu tolu ( 3 ) :
1)      Nacionalidade por Kajamentu ( Fen ka laen ema estrangeiro)
2)      Nacionalidade por Naturalizasaun ( Sidaudaun estrangeiro ne´ebe laos ema Timor Oan.
3)      Nacionalidade por Auto Relevante (Sidadaun Estrangeiro ne´ebe fo kontribuisaun ba prosesu indepedensia Timor Leste, desizaun ne´e mai husi Parlamentu Nasional.

4)      Departementu Passaporte no Passa Fronteira, Departementu ida ne´e fo sai dokumentus Passaporte ba ema Timor Oan no fo Border Pas ba Sidadaun Timor Leste ne´ebe distansia besik liu iha fronteira entre pais rua hanesan Timor Leste ho Indonesia.
3.      Departementu Avaliasaun no Inspesaun, Departementu ida ne´e maka atu halo avaliasaun no inspesaun ba aktividades hotu nomos servisu funsionariu sira ne´ebe la tuir regras.
4.      Departementu Indetifikasaun no Kriminal, Departementu ida ne´e fo sai dokumentus maka hanesan :
1.      Bom Komportamentu (Kelakuan baik).
2.      Bilhete de Identidade (BI)
5.      Departmentu Arquivo Sentral, Departementu ida ne´e rai arquivo ba Dokumentu hotu ne´ebé Diresaun Nasional Rejistu no Notariadu iha.
6.      Departementu Teknologia no Informatika, Departementu ida ne´e fo asistensia ba sistema ne´ebe estabelese iha Diresaun Nasional Rejistu no Notariadu maka hanesan :
a.       Sistema Aplikasaun ba Bilhete de Identidade (BI)
b.      Sistema Aplikasaun ba Passaporte no Passe Fronteira.
7.      Departementu Rejistu Publiku, Departementu ne´ebé fo sai ka rejistu maka hanesan :
a.       Asosiasaun no Fundasaun.
b.      Kooperativa.
c.       Arte marsial.
d.      Partidu Politiku.
8.      Kartoriu Notarial nia knar maka fo legalidade ba aktus hotu maka hanesan :
a.       Autentikasaun.
b.      Visto.
c.       Legalizasaun.
d.      Kompra e vendas.
2.2 Misaun  No Visaun
2.2.1 Visaun
Sentral Registu Civil iha planu no estratejiku rasik atu nune’e ba oin sidadaun Timor Leste hotu-hotu iha identidade rasik atraves husi :
1.      Sertidaun Moris.
2.      Sertidaun Kaben.
3.      Sertidaun Mate.
4.      Bilhete de Identidade.
Dadus sidadaun hotu-hotu  nebe  rejistu ona liu husi Rejistu Civil, bele rai ba database hodi nune’e bele uza ba dezenvolvimentu iha area hotu-hotu.

2.2.2        Misaun
1.      Aumenta rekursu humanu no profesionalismu iha area Rejistu Civil  ne’ebe liu husi area teknolojia informatika.
2.      Aumenta Ekipamentus/Acomodation iha Central Rejistu Civil no Konservador sira hodi nune’e bele fasilita servisu nebe diak liu tan iha futuru.
3.      Sentral Rejistu Civil no konservadores hotu-hotu fo informasaun ba sidadaun hotu-hotu konaba prosedimentu Rejisto labarik foin moris to adultus sira.
4.      Jestaun ne’ebe diak ba Administrasaun nian hodi nune’e bele suporta aktividades hotu-hotu nebe Rejistu Civil kobre







Ø  Fasilidade equipamentus servisu nia iha edifisiu.
Fasilidade ne’ebe Diresaun nacional registus notariados (DNRN) durante uza hodi hala’o aktividade no hodi fo atendementu : atu prepara ba Indepedensia ho intensaun atu fo Identidade ba sidadaun Timor oan hotu atu nune’e  sidaudaun hotu tenki iha dokumentus hanesan Sertidaun Moris, Sertidaun Kaben, Sertidaun Mate, passa porte/passa fronteira no Kartaun Rejistu.

Komentar