KAPÍTULU I
INTRODUSAUN
1.1
Definisaun Estájiu
Estájiu ne’e nudar atividade
estudante finalista 120 ano iha Eskola Técnica Informática ne’ebé
hala’o iha etapa rua nia laran mak etapa dahuluk mak ensinu aprendizajen ne’ebé
hala’o iha eskola no etapa daruak mak pratika ne’ebé
hala’o iha instituisaun governu ou organijasaun non governmental nian. Iha etapa aprendizajen sira ne’ebé iha grupu
ki’ik/limitadu. Situasaun ensinu aprendizajen la’o ho hakarak halo limitasaun
atu treinu ne’e ho di’ak liu, fasil kontrola no mos insentivu liu atu hasa’e estudante nia
kompetensia profisional. Iha etapa pratika, ablidade edukasional ne’eb’e treina ona iha etapa aprendizajen koko atu
aplika tomak iha pratika sira ne’ebé termina ona husi Eskola liu husi survei
iha kampu iha konseitu ne’ebé instituisaun sira. Aliende ne’e, atividade estra-kurikular iha instituisaun
mos sai ejizénsia ba estajiariu ida idak nudar parte integradu husi atividade
estájiu nia.
Realizasaun
estájiu pratika nudar prinsipal Escola Técnica Informática nian mak eduka
estudante atu iha kompetensia hodi domina área teknolojia atu bele dejenvolve
profesionalismu. Estájiu pratika nudar dixiplina obrigatoriu ba estudante 120
ano ho nia kur kursu Técnico Linguagem de programasaun. Estájiu tinan
ida ne’e, iha esperansa atu hasae papel kursu Técniku Linguagem de programasaun
nudar parte ida husi Eskola Técnica Informatika hodi bele esforsu atu hasa’e
kualidade edukasaun iha area informática ne’ebé orienta ba:
- Eskola Técnica Informatica nudar
sentru hodi kuidadu no dezenvolve siensia teknolójia.
- Eduka estudante atu servi tomak no
mos sente iha responsabilidade ne’ebé boot
kona ba progresu teknolójia nasaun Timor-Leste.
1.2.Objetivu
1.2.1
Objetivu Estájiu
Objetivu husi estájiu mak tuir mai ne’e:
1.
Fo oportunidade ba estudante sira atu
koñese diretamente kona ba lalaok servisu iha fatin sevisu no sai hanesan lisaun ida ba sira hodi dezenvolve
sira nia matenek.
2.
Permite hodi aplika sira nia matenek
ne’ebé mak sira hetan, husi teoria iha eskola.
3.
Atu hametin relasaun koperasaun entre
empreza, instituisaun sira ho eskola. Ida ne’e hanesan media promosaun ba
insituisaun servisu sira, no hanesan sasukat ba eskola hodi garantia kualidade
eskola nian.
4.
Atu hetan no manan experensia foun iha
servisu fatin no koiñese diak liu tan konseitu importante sira, hanesan
servisu, disiplina servisu, profesionalidade, no seluseluk tan.
1.2.2 Objetivu Hakerek Relatóriu
Relatóriu mak relata ka hakerek rezultadu
husi estudante ida hafoin hala’o tuir
data ne’ebé determina husi eskola, ne’ebé ho objetivu hanesan tuir mai ne’e:
1.
Atu priense kriteriu balun husi
kuríkulu eskola nian molok ba tuir exame nasional.
2.
Motiva estudante sira atu bele
dezenvolve no deskobre hanoin foun iha formatu
hakerek neebe sistematiku,logiku no utilize lian tetun neebe diak.
3
Hasae kreatividade estudante sira nian
iha parte hakerek .Sai hanesan evidensia ida hodi hatudu katak estudante ne’e
halao tiha ona tuir data neebe determinado
1.3 Benefisiu Estájiu
1
Hetan
esperensia servisu husi fatin estájiu.
2
Hetan valor estájiu hodi priense ba
material produtivo antes ba tuir exame nacional.
3
Promove siensia neebe hetan husi eskola
ba fatin estájiu
KAPÍTULU II
KOÑESIMENTU JERAL KONA BA FATIN
ESTÁJIU
2.1 Historia Ministerio Justiça Diresaun Nacional dos Registus
Notariados (DNRN)
Diresaun
Nasiona Rejistu no Notariadu uluk nanain hahu ho naran (Central Civil
Registration) ne’ebé Untaet har´i iha dia : 05 de Dezembru de 2000 iha tempu
tranjisaun nia laran atu prepara ba Indepedensia ho intensaun atu fo Identidade
ba sidadaun Timor oan hotu atu nune’e sidaudaun hotu tenki iha dokumentus
hanesan Sertidaun Moris (Birth Certification), Sertidaun Kaben (Mariage
Certification), Sertidaun Mate (Death Certification ) no Kartaun Rejistu
(Bilhete de Identidade).
Diresaun Nasional Rejistu no
Notariadu hamrik hanesan Instituisaun Estadu RDTL iha mahon Ministeriu Justisa
ho nia Departementu maka hanesan tuir mai :
1.
Departamentu
Administrasaun Rekursu Humanu, Departementu ida ne´ebé Administra aktividades
Diresaun Nasional Rejistu no Notariadu nian.
2.
Departementu
Rejistu Sivil no Nasionalidade, Departementu ida ne´ebé maka fo sai Sertidaun
moris, mate, kaben no fo sertifikadu nasionalidade ba tipu tolu ( 3 ) :
1)
Nacionalidade
por Kajamentu ( Fen ka laen ema estrangeiro)
2)
Nacionalidade
por Naturalizasaun ( Sidaudaun estrangeiro ne´ebe laos ema Timor Oan.
3)
Nacionalidade
por Auto Relevante (Sidadaun Estrangeiro ne´ebe fo kontribuisaun ba prosesu
indepedensia Timor Leste, desizaun ne´e mai husi Parlamentu Nasional.
4)
Departementu
Passaporte no Passa Fronteira, Departementu ida ne´e fo sai dokumentus
Passaporte ba ema Timor Oan no fo Border Pas ba Sidadaun Timor Leste ne´ebe
distansia besik liu iha fronteira entre pais rua hanesan Timor Leste ho
Indonesia.
3.
Departementu
Avaliasaun no Inspesaun, Departementu ida ne´e maka atu halo avaliasaun no
inspesaun ba aktividades hotu nomos servisu funsionariu sira ne´ebe la tuir
regras.
4.
Departementu
Indetifikasaun no Kriminal, Departementu ida ne´e fo sai dokumentus maka
hanesan :
1.
Bom
Komportamentu (Kelakuan baik).
2.
Bilhete
de Identidade (BI)
5.
Departmentu
Arquivo Sentral, Departementu ida ne´e rai arquivo ba Dokumentu hotu ne´ebé
Diresaun Nasional Rejistu no Notariadu iha.
6.
Departementu
Teknologia no Informatika, Departementu ida ne´e fo asistensia ba sistema
ne´ebe estabelese iha Diresaun Nasional Rejistu no Notariadu maka hanesan :
a.
Sistema
Aplikasaun ba Bilhete de Identidade (BI)
b.
Sistema
Aplikasaun ba Passaporte no Passe Fronteira.
7.
Departementu
Rejistu Publiku, Departementu ne´ebé fo sai ka rejistu maka hanesan :
a.
Asosiasaun
no Fundasaun.
b.
Kooperativa.
c.
Arte
marsial.
d.
Partidu
Politiku.
8.
Kartoriu
Notarial nia knar maka fo legalidade ba aktus hotu maka hanesan :
a.
Autentikasaun.
b.
Visto.
c.
Legalizasaun.
d.
Kompra
e vendas.
2.2 Misaun No
Visaun
2.2.1
Visaun
Sentral Registu Civil iha planu no estratejiku rasik
atu nune’e ba oin sidadaun Timor Leste hotu-hotu iha identidade rasik atraves
husi :
1. Sertidaun Moris.
2. Sertidaun Kaben.
3. Sertidaun Mate.
4. Bilhete de Identidade.
Dadus sidadaun hotu-hotu nebe rejistu ona liu husi Rejistu Civil, bele rai
ba database hodi nune’e bele uza ba dezenvolvimentu iha area hotu-hotu.
2.2.2
Misaun
1.
Aumenta rekursu humanu no
profesionalismu iha area Rejistu Civil ne’ebe
liu husi area teknolojia informatika.
2.
Aumenta Ekipamentus/Acomodation iha
Central Rejistu Civil no Konservador sira hodi nune’e bele fasilita servisu
nebe diak liu tan iha futuru.
3.
Sentral Rejistu Civil no
konservadores hotu-hotu fo informasaun ba sidadaun hotu-hotu konaba
prosedimentu Rejisto labarik foin moris to adultus sira.
4.
Jestaun ne’ebe diak ba Administrasaun
nian hodi nune’e bele suporta aktividades hotu-hotu nebe Rejistu Civil kobre
Ø
Fasilidade equipamentus servisu nia iha
edifisiu.
Fasilidade ne’ebe Diresaun nacional registus notariados
(DNRN) durante uza hodi hala’o aktividade no hodi fo atendementu : atu
prepara ba Indepedensia ho intensaun atu fo Identidade ba sidadaun Timor oan
hotu atu nune’e sidaudaun hotu tenki iha
dokumentus hanesan Sertidaun Moris, Sertidaun Kaben, Sertidaun Mate, passa
porte/passa fronteira no Kartaun Rejistu.
Komentar
Posting Komentar